Praegu on kolmapäev, aga pühapäeval oli meil siin karneval, tegelikult ma pole siiani kindel mis päevadel see karneval siis tegelikult oli, sest eilegi veel nägin tänavatel üksikuid klouni ja muudes kirkades kostüümides inimesi uitamas, võis ka vabalt olla, et nad ei teinud enam päevadel vahet. Sest ütleme nii, et alkoholiga karnevali ajal ei koonerdata. Alguses olid mul hullud plaanid, et lähen Laupäeval Amsterdami karnevali people ja pühapäeval vaatan paraadi, aga võta näpust. Kuna Loesje raamatupidaja ei suvatsenud mulle õigel ajal rongipiletite refundi saata polnud mul raha, tegelikult ei ole mul praegu ka raha, sest homme tuleb sõita rongiga Schipoholi lennujaama ja siis lennuki peale ja Viini ja Viinist rongiga, mis loomulikult maksab ka hingehinda, Grazi. Seega teoreetiliselt ei ole mul enam raha. Mõnus. Lemmar. Igaljuhul sellest karnevalist, nad on ikka naljakad küll. Minu lähedasem karnevali kogemus oli siis see, et pühapäeva hommikul, üks hommik maailmas, kus ma suvatsen endale lubada vähemalt kella kolmeni magamist, ärkasin üles kõigepealt selle peale, et unine Kyrro mulle õla peale koputas ja ütles, et Liisa kas sa tunned ka kõrbehaisu. Tahtsin kõigest väest öelda, et ei tunne ma midagi ja lase mul magada. Aga ei, lehk oli möödapääsmatu, siis ütles ta, et kas ma saaksin alla minna ja tsekkida et mis värk on, tahtsin teda lüüa aga läksin hoopis alla vaatama, sest ilmselgelt oli tema vabandus see, et selleks, et ise minna oleks pidanud ta alguses üle minu ronima. Alla jõudes selgus, et Ruben oli teinud väikese hommmikuse saiaeksperimendi ja üritanud hamburgeri kuklit rösterisse toppida, mille tulemusena see sinna kinni jäi ja põlema läks, järgnes päästeoperatsioon, mingit tükid jäid ikka sinna sisse ja nüüd iga kord kui me rõsterit kasutame mõtlen, et kas naabrid kutsuvad tuletõrje või mitte. Tammusin siis üles tagasi ja just sellel hetkel kui olin uuesti magama jäämas hakkas õuest läbi olematute aknate kostuma pasunaid ja taltrikuid ja oh mu lemmik basstrumm. Tahtsin akna lahti teha ja karjuda, et mis teil viga on kaduge koju magama. piirdusin siiski voodis aelemise ja vingumisega. Mõne aja pärast kui vingumine tüütuks muutus kobisime alla. Võtsin teki ja istusin elutoa aknalaua peale, et siis vähemalt seda imeparaadi pealt näha. Oleks võinud ju ka õue minna,aga trussikute väel oleks liiga külm olnud ja ma ei viitsinud riidesse panna. Tegin suitsu ja naersin, sest hollnadlased on meistrid tegema papist ja penoplastist ja penofleksist ja plastmassis ja ei tea millest veel kõikvõimalikke elukaid ja busse ja ronge ja supipotte ja siis nad veavad neid leiutisi traktoritega ja istuvad kastides ja tantsivad ja loobivad igast asju. Niisiis minu poolt kiire otsus, tegin akna lahti, ja kommid hakkasid akendest sisse lendama. See oli parim, ühesõnaga nalja sai. Selline kogemus siis karnevaliga.
Siis veel selline lugu, et esmaspäevast kuni tänaseni olin üksi kodus,Kyrro ja Ruben läksid midterm trainingule ja mina sain kodus paljalt ringi joosta, tantsida ja lahtise uksega vetsus käia. Samuti üks lemmartegevustest. Lugu raadiojaamst "Tantsi üksi kodus harjavarrega FM"
Wednesday, February 17, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment