Berliin ja congratulations you just entered the non-heteronormative environment

See lause pealkirjas oli eile sildina baarileti taga. Baari nimi oli Silver future. Meeldis seal väga. Ilus oli ja õhkkond hea kõik hea. Ainult, et õlledega läksin vist veits liiale ja valasin Jessica peale liiga palju emotsionaalset crappi aga samas oli see nagu bondimisharjutus algajatele. Üleüldse olen armunud Berliini ja inimestesse, kes mind siin ümbritsevad. Õnneks emotsioonide ületoosi ei saa surra. Ja jällegi pean tõdema, et tore on rääkida inimestega päris asjadest kasvõi purjus olles. Inimesed nii värvilised ja huvitatud sinust ja sina nendest ja siis lähen õue, et teha ma ei tea mitmendat suitsu ja Jessica tuleb ka ja siis me naerame ja jutustame ja siis tulevad kaks vahvat fotograafi tüdrukut ja kukuvad meid pildistama ja pärast jutustame nendega ka ja nad näitavad meile pilte, mis tegid ja võtavad meiliadressid ja allkirjad ja tunnen end veelgi paremini ja siis läheb olukord üsna uimaseks ja kell on pool neli ja baariinimesed hakkavad toole laudadele ja aknalaudadele tõstma ja me hakkame ööbusside poole kooserdama ja siis kiire otsus veel süüa üks falafel ja juua limonaadi nii, et suhu läheb vähem kui jope ja pükste peale ja hirnumine jalanõrkusest ja otsus võtta takso ja pettur taksojuht, kes väikese ringiga sõitis ja 10 Eurot ja koduuks ja jalanõud nurka ja sokid ja püksid ja pusa ära ja kolks voodisse ja complete blackout kuni hommikuni. Kuni väljas ehitusmehed tellinguposte üksteise vastu hakkasid kolkima ja sundisid mind üles ärkama ja jooma vett ojadena. Siis suur inspiratsiooni flow. Pidin asju üles kirjutama ja magamiskoti sees ringi hüppama. Praegu olen rahul. Tundub nagu kõik on olemas selles hetkes ja praegu ja ei tunne seda imelikku tunnet, et peaks kuhugi jooksma või midagi kohe ära tegema. Homme niikuinii vaja enne noortevahtuse algust väga palju ära orgunnida ja mõtelda. Eile lõpetasin Kyrroga suhte ära ka, võinoh selles mõttes, et senise viisi suhtest. Ma ei kavatsegi mingit draamat harrastada ja teda igoreerida või miskit sellist, minu jaoks jääb ta heaks ja toredaks sõbraks ja nüüd on mul hoopis kergem olla. Ei tea, mis tema päris täpselt arvab, sest emotsioonide näitamine ei ole ta kõige tugevam külg, aga ta paistab üsna ok ja tal inimesi siin, kes talle toeks kui vaja ja mina saan ka toeks olla, kui miskit lahti peaks olema. Ühes voodis pidime ikka magama öösel, see oli veits imelik ta oli nii vastu seina kui võimalik ja mina äärepeal, mulle tundus, et see oli statement, aga olgu, as long as he can deal with his stuff. Nojah, nüüd said sõnad otsa. Täna õhtul on fabulous Arturi sünnipäev. Sinna lähme ka kõik koos saab jälle nalja.