Ma nimetaks järgneva loo igaljuhul tagaistmepeo tunnuslooks. Kuulasin seda kui ei viitsinud enam enda pleirit kuulata ja ühinesin enda kõrval istuva tsiki pleieriga. Temaga oli üldse jube tore. Kogu aeg sai nalja, sest ta oli seda tüüpi, et vaatad otsa ja juba saad naerukrambid.
Ruben mainis ka ära ,et ma olen armas ja noor, et ma seda lugu ennem ei teadnud, olgem ausad olin tõesti 90-ndatel kümme.
Nii me siis seal hüppasime, segasime autojuhti ja jagasime viimast õlut.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hei Liska...
ReplyDeleteKuulasin seda laulu ja kohe tuli ette pilt sinust kui sa oled mingi muusikapala võimuses:D...Nagu autos muusikat kuulamas või näiteks Angelis:D
Oh, kuidas ma sind juba ootan.
Sa suudad isegi läbi blogi anda mulle head, ülimat energiat, mida mujalt on raske ammutada...