Öised reisid ja soojad pühapäevad

Eile oli pühapäev, mul oli hästi palju emotsioone, tahtsin kirjutada, aga ei viitsinud, kirjutan siis täna.
Elu nagu filmis.
Laupäeva õhtul, oli jälle pidu, läksin sinna, jõin kiiresti ühe viinakokteili, vaatasin veits ringi, rääkisin veits juttu ja siis otsustasin ära, et terve päev peas ringi käiv dilemma ei ole pooltki nii huvitav kui ära otsustamine ja midagi ette võtmine. Ei tasu unustada ka, et teine inimene pidi mind ikka nats tagant ka lükkama, et ära otsustaksin. Ühesõnaga, jooksin siis koju, vaatasin rongi ajad, laenasin raha, võtsin oma seitse asja ja panin rongijaama poole ratta pakikal ajama. Pole vist midagi kunagi nii kiiresti teinud. Aga oli vaja minna, tundsin et oli vaja natukene oma liblikate järel joosta and after all it was fun. Igatahes jooksin rongi peale, sõitsin Ede-wageningenisse, jooksin bussi peale, sõitsin Utrechti, jooksin järgmise rongi peale ja sõitsin Almere'i. Pool kaks öösel, tühi rongijaam, vihm ja siis tema. Veel üks liikuv trepp ja seisingi vastamisi. Nii naljakas oli, ta ütles, et ma olen täitsa segane, aga, et meeldib talle. Suudles. Oligi nagu filmis, meeldib. Siis jälle väike rattasõit pakikal ja olin soojas toas teetassiga. Rääkisime pool ööd maad ja ilmad kokku...Hommik. Läksime koeraga poodi, ostsime süüa, ta ei lasknud mul maksta, nagu ikka, pole sellise kohtlemisega harjunud, aga noh, why not. Terve pühapäev oli hea olla, ei tunne temaga koos olles, (muuseas ta nimi on Kyrro, ei viitsi siin mingit poeetilist tematamist jätkata, poeetiline tuju läks niikuinii juba üle). Jah, ei tunne temaga koos olles, et pean miskisugustele ootustele vastama, ta on hästi aus, ei mingit keerutamist, aga ikka ta on huvitav. Me oleme erinevad, see on ka põnev. Talle meeldib, et ma olen pehme ja mulle meeldib, et ta suudleb hästi. Tegelikult on kõik väga lihtne, aga ma ajan oma peas asju ikka keeruliseks. Sellel samal põhjusel ma öösel niiviisi läksingi, et ma ei hakkaks endale igast asju ette kujutama ja nendest huvitavaid illusioone tekitama, sest tean, et komme on mul seda teha. Meelde tuli, mis tahtsin öelda, ma sundisin teda New Mooni vaatama, nalja pärast, see on ikka nii tobe film, kvaliteet ja stoori annab soovida, aga naljakas oli. Veel seda, et elu on huvitav ja Portishead'i on hea kuulata.
Emotsioone tänasest päevast: Võtsin töö juures õhtupoolikul väikese pausi ja läksin Myrto'ga jalutama, nii hea on teist inimest järk järgult tundma õppida, tema on ka nii põnev ja ta ütles mulle nii häid asju, temaga juhtus alguses sama asi, mis mul alati juhtub inimestega kellega ma lõpuks kõige paremini läbi saan. Tänase jalutuskäigu ajal rääkisime paljudest asjadest ja jõudsime järeldusele, et me oleme mõlemad üsna totud olnud ja üksteist asjatult kartnud ja kaitsekihtidega blokeerinud. Leidsime, et oleme väga sarnased, see kõik on nii toredalt inimlik, pärast itsitasime.
Praegu hakkasin mõtlema, et miks ma küll eriti tihti siin tööst ei räägi. Teate sõbrad, ühel lihtsalt põhjusel. See ümbritseb mind 8 tundi päevas ja ma ei viitsi laterdada ja siin on hea hoopis enda sisemonolooge lahti arutada.